Mis on toortoit
Toortoit tähendab kuumtöötlemata ja lisaaineteta toitu: lihaseliha, siseorganeid ja luud. Koera ja kassi seedesüsteem on kujunenud just sellist toitu töötlema. Kuna toitu ei kuumutata, ei ole toitainekadu vaja hiljem lisanditega tasa teha — erinevalt kuumtöödeldud täissöötadest, kuhu vitamiinid ja mineraalained tuleb protsessi järel tagasi lisada.
Tasakaalustatud valmissegud koosnevad valdavalt lihast, siseorganitest ja peeneks jahvatatud luust. Koeratoidus on lisaks väike osa köögivilju; kassitoidus köögivilju praktiliselt ei ole. Kasutatavad siseorganid on tavaliselt maks, süda, kops ja lihasmagu — maks ja luuüdi on koostisosade seas kõige toitainerikkamad.
Meie valikus on nii täisväärtuslikud valmissegud, mis sobivad lemmiku ainsaks toiduks, kui ka eraldi koostisosad neile, kes soovivad menüü ise kokku panna.
Tasakaalustatud või tasakaalustamata — kumba valida
Tasakaalustatud toortoit on täissööt. See sisaldab kõike vajalikku õiges vahekorras ja sobib lemmiku ainsaks toiduks. Lisandeid juurde anda ei ole vaja. See on lihtsaim viis alustada ja enamikule koduloomadele ka parim valik.
Tasakaalustamata toortoit on täiendsööt — üksik liha, siseorgan või luu. Nendest menüü koostamine nõuab teadmisi. Rusikareegel: nädala lõikes peaks toit sisaldama vähemalt kolme erinevat liha ja kord nädalas kala, ning igal söögikorral tuleks pakkuda nii luud, siseorganeid kui köögivilju. Kui sa ei ole kindel, alusta täissöödast ja lisa üksikkoostisosi alles siis, kui põhitoit on paigas.
Toortoitu saab ka kuivtoiduga kombineerida, nii et pool päevasest portsjonist on kuivtoit ja pool toortoit. See on mõistlik vahesamm, kui soovid alustada ettevaatlikult või kui eelarve täielikku üleminekut ei luba.
Vaata eraldi: tasakaalustatud toortoit koerale · tasakaalustamata toortoit koerale · toortoit kassile
Kui palju koer päevas sööb
Täiskasvanud koera päevane kogus jääb üldiselt 2–5% kehakaalust. Praktiline lähtekoht on umbes 2,5% ja sealt edasi korrigeerimine.
Tegelik vajadus sõltub tõust, east, liikumise hulgast, karva kvaliteedist ja ümbritsevast temperatuurist, nii et õige kogus võib soovitatust tuntavalt erineda. Ülemineku ajal jälgi kaalu ja kuju: roided peavad kerge katsumisega tunda olema, aga mitte teravad, ja pealtvaates peab olema eristatav vöökoht.
Vananevad, steriliseeritud ja kastreeritud koerad võtavad kergemini kaalus juurde — nende puhul tasub kogusega täpsem olla. Kutsikas sööb kasvades 5–10% oma praegusest kehakaalust, jagatuna kahele kuni neljale söögikorrale päevas; protsent langeb kasvades. Kutsikat tasub hoida saledana, et kasvavaid liigeseid asjatult mitte koormata.
Kassi toortoit — mis on teisiti
Kass ei ole väike koer. Kassid on absoluutsed lihasööjad ja nende toortoit koosneb peaaegu täielikult lihast, siseorganitest ja luust — köögivilju selles ei ole ja süsivesikuid kass praktiliselt ei vaja.
Kaks praktilist erinevust, mis kassiomanikule kohe silma torkavad:
- Vedelik tuleb toidust. Kass on kohanenud saama suurema osa vajaminevast vedelikust otse lihast ja siseorganitest, mistõttu ta ei joo loomulikult palju vett. Toortoit sisaldab ise vajaliku koguse niiskust.
- Mitu väikest einet. Looduses sööb kass päeva jooksul mitu korda, seega tasub toitu pakkuda sagedamini väiksemate portsjonitena.
Kassid nõuavad värsket toitu — sulatatud portsjonit ei tasu kaussi tundideks seisma jätta. Tauriin on kassile hädavajalik aminohape ja head allikad on terved südamed ning südamehakkliha; tasakaalustatud kassi täissöötades on see kaetud.
Kogus: lähtekoht on umbes 2,5% kehakaalust päevas, aktiivsel kassil rohkem, vähese liikumisega ja steriliseeritud kassil vähem. Kassipojal kasutatakse arvestuse aluseks oodatavat täiskasvanukaalu.
Kuidas toortoidule üle minna
Alusta alati järk-järgult. Kogu elu tööstuslikku toitu söönud lemmikul on teistsugune soolestiku mikrofloora kui toortoitu sööval, ja kohanemine võtab igal ühel oma aja.
- Päevad 1–4: asenda väike osa senisest toidust toortoiduga.
- Päevad 5–8: kahekordista asendatud kogus.
- Päevad 9–12: kolmekordista.
- Edasi samamoodi, kuni kogu senine toit on asendatud.
Ülemineku ajal võib väljaheide muutuda lõdvaks või kõvaks. Sümptomite ajal ei tohi toortoidu kogust suurendada — jää sellesse kogusesse, kuhu oled jõudnud, kuni kõht on rahunenud, ja alles siis liigu edasi.
Alla 10 kg koeral tasub esimestel päevadel alustada väiksema kogusega, kui skeem ette näeb. Kahe nädala regulaarse toortoidu järel võib hakata pakkuma ka teisi maitseid. Pirtsakal sööjal võib harjumiseks kuluda kuus kuni kaheksa nädalat — liigu lemmiku tingimustel.
Kui sa ei tea, millest alustada, tule kauplusse. Aitame sobiva toote ja koguse valida ning paneme esimese nädala kokku.
Säilitamine ja käsitsemine
- Hoia toortoitu sügavkülmas, −18 °C juures.
- Sulata aeglaselt külmkapis, kaanega anumas — mitte toatemperatuuril ega soojas vees.
- Ära kuumuta täissööta. Kuumutamisel luu koostis muutub ja kõvastunud luumass võib seedimisel probleeme tekitada.
- Hoia lemmiku toit inimtoidust eraldi ja pese käed pärast käsitsemist.
- Ära jäta söögikaussi laste ligipääsu.
- Sulatatud toit tarbi ära paari päeva jooksul; uuesti külmutada ei tasu.
Toore liha käsitsemine nõuab sama hügieeni nagu enda toidu valmistamine — hakkliha panni peale kallamine ja toortoidu kaussi kallamine on sama risk ja sama ennetus.
Sulatuskarbid ja muud abivahendid: toortoidu tarvikud
Korduma kippuvad küsimused
Kas toores luu on ohtlik?
Täissöödas on luu peeneks jahvatatud ja probleeme tavaliselt ei tekita. Terve närimisluu puhul on oluline, et see oleks toores — keedetud luu kõvastub, murdub teravateks tükkideks ja seedub halvasti. Mõnel koeral võib luude andmine eraldi, ilma liha ja siseorganiteta, põhjustada kõhuvaevusi; sel juhul anna luud koos ülejäänud toiduga.
Kas toortoit on bakterite tõttu ohtlik?
Mikrobioloogiline risk on toortoidul teoreetiliselt suurem kui kuumtöödeldud toidul ja seda ei ole mõtet eitada. Praktikas taandub see hügieenile: terve looma süljeensüümid, happeline magu ja soolestiku töö tulevad toore liha bakteritega toime, ja inimese poolel on ennetus sama nagu toorest lihast endale süüa tehes. Lemmikloomatoidule kehtivad eraldi mikrobioloogilised piirnormid ning tootjad jälgivad neid omakontrolliga.
Kas toortoidule tuleb vitamiine juurde anda?
Tasakaalustatud täissööda puhul ei ole lisandid vajalikud. Osa tootjaid vitaminiseerib oma täissööta, osa mitte — vahe on selles, kas vajalikud toitained tulevad toorainest või on neid juurde lisatud. Tasakaalustamata toortoidust menüüd koostades on olukord teine ja siis tasub pidada nõu loomaarsti või toitumisnõustajaga.
Mida võib pärast üleminekut oodata?
Omanikud märkavad kõige sagedamini, et väljaheide muutub väiksemaks ja vähem lõhnavaks ning veejoomine väheneb, kuna suur osa vedelikust tuleb toidust. Karva kvaliteedi muutust on tavaliselt näha hiljemalt järgmiseks karvavahetuseks. Need on tähelepanekud, mitte ravilubadus — tervisemurega lemmiku puhul on õige aadress loomaarst.
Kas toortoitu ja kuivtoitu võib segada?
Jah. Paljud omanikud asendavad osa päevasest kuivtoiduportsjonist toortoiduga või söödavad pool-pool. Kui lemmik alles alustab, tee see üleminek sama järk-järgult nagu täielik üleminek.
Kas toortoit sobib kutsikale ja kassipojale?
Jah, kasvueale mõeldud täissöötadega. Kasvav loom sööb proportsionaalselt rohkem ja mitme söögikorra kaupa, ning kasvufaasis on kaltsiumi ja fosfori vahekord olulisem kui täiskasvanul — seetõttu kasuta kasvueale märgitud tooteid, mitte tasakaalustamata koostisosi.
Toortoit MyPetist
Meie toortoidu valik on Eesti üks laiemaid: tasakaalustatud valmismenüüd, üksikud lihad ja siseorganid, närimiskondid ning külmkuivatatud valikud reisiks. Esindatud on nii kodumaised kui Põhjamaade tootjad.
Tellimused tulevad külmutatult ja kogu tarneahel hoitakse külmana. Kaubad saab kätte ka kauplustest Tallinnas, Tartus ja Pärnus — kui alustad, on kohapeal lihtsam valida.